Eestlane oli vaba ja sõltumatu põlluharija. 13. sajandiks olid välja kujunenud külakonnad, kuhu kuulus hulk külasid. Külakonnad moodustasid muinaskihelkonna, mille nimetus ei ole teada. Siinsete külade elanikud kuulusid Lohu ja Varbola maalinnade kaitse alla.

Läti Hendriku Liivimaa kroonikas on mainitud, et 1216. aastal korraldatud röövretkel saadi sõjasaagiks rikkalikult kariloomi, villaseid vaipu ja orje.

  1. sajandi I veerandil algas siinsete alade alistamine. Taanlased viisid läbi elanikkonna ristimise ja külade revisjoni. 1241. aastal on Taani Hindamisraamatus kirjas Haiba küla (HOWYMPAE) 7 adramaad (1 adramaa = 6 ha). 1563.a. on küla nimi HAIBA.

Kihelkonnakeskuseks kujunes Hageri 1221. aastal, mil ehitati benedektiivi mungast saksa ajalookirjutajale LAMBERTUSELE pühendatud kirik.

Rahva teadvuses on kihelkond säilitanud oma muistse igipõlise tähenduse, kehastades maa alalist ja hõimulist kokkukuuluvust, mille avalduseks on keel, rahvariie, kombed, pärimused, ühtekuuluvustunne. Mõisate tekkimisega minetas külakond ja kihelkond oma tähtsuse. Mõisatest kujunes võimu ja avaliku elu keskus. Valdade juured ulatuvad Liivi sõja (1558-1583) algusesse, mil Rootsi valitsuse ajal hakkasid tekkima vallataolised moodustised – VAKUD. Igas mõisas oli oma vaku. Valdadest kui kohaliku omavalitsuslike haldusüksustest saab rääkida alates 1816. aastast seoses Eestimaa kubermangus kehtestatud Talurahvaseadusega. Maa kogukondlikule omavalitsusele pandi alus 1866. a. 19. veebruaril, mil keiser

Aleksander kinnitas Maakogukonna seaduse Eestimaa kubermangule. Kuna mõisavallad olid maa-alalt väikesed, koondati need 1889. a, Haiba vald liideti Kernu vallaga. Haiba mõis oli eriõigusega varustatud maakond, maandik suurmaapidamiseks.

Mõisate ulatuslikum tekkimine ja kujunemine Eestis algas XIII saj. alguses. Kõige tihedamalt tekkis mõisaid Harju- ja Virumaale. Mõisa tekkimisega kujunes vasall, kes seni oma läänist oli huvitatud eeskätt maksusaajana ja elas oma läänialast eemal, nüüd kohal olevaks suurmaapidajaks. Maad mõisate alla võeti talumaadest, nii söödis olevaist kui ka talupoegade käes kasutatavaist. Talupoegadele tõi mõisate tekkimine ja põllupinna laienemine enesega kaasa teoorjuse ja maksukoormuse. Taluperedel tuli kirikumõisale maksta ½ adramaa kohta 2 külimit rukkist; 2 külimit otra; 2 külimit kaera; 2 kana; 2 külimit lina. Peale selle olid määratud teopäevade arv. Mõisale tuli anda küttepuid, palke, saelaudu.

Tuli anda 1 adramaa kohta noor lammas, talulammas, härg, lehm, kana ja munaandam. Muinsuskaitse andmetel on esmane hoone asunud 1241. aastal Haiba pargis.

  1. aastal Haiba mõisnik John Tythel annetab Hageri kirikumõisale oma valdustest maad. Mõisast kujunes Haiba küla süda. Praeguste andmete põhjal on Haiba mõisas olnud palju omanikke. 1695-1697 oli Haiba mõisa omanik von ULRICHITE (naabermõisa Ruila mõisa omanik). 1695-

1697 oli suur näljahäda, algas Põhjasõda, mis kestis 1721. aastani. Sellel perioodil oli ka suur katkuepideemia. 1814. aastal omandas Haiba mõisa major FRIEDRICH JOHANN von Ulrichi tütar Gustava Elenora Dorothea abikaasa Aleksander von Staal.

  1. a. müüdi mõis leitnant FERDINAND von MOHRENSCHILDILE 65000 hõberubla eest.
  2. a. omandas mõisa MARIA VOLKONSKAJA
  3. a. ehitati Haiba mõisa viinavabrik (piiritusevabrik). Ümberkaudsetele taludele oli see tulus, sest mõis ostis kokku kartuleid.

Haiba külasse kuulusid järgmised talud: Kulliaru, Tedre, Soomanni, Soosaare, Nepi, Tarna, Pedaja (1711. a. meetrikaraamatu andmed). Haiba pärisorjadest sündinud kuulsused. Haiba mõisa pärisorjade Kondi Jakobi ja Kõrtsu Tõnu tütre järeltulijana sündinud muusikutest ja arstiteadlasest.

Jakob Karell – Haiba mõisapreili von Ulrichi teenrina pääses pere elama Tallinna ja sellega seoses vabastati pärisorjusest.

  1. aastal Haiba mõisas sündinud Carl Friedrichist võrsus nimekas muusikainimene, kes esines edukalt Moskva Ooperiteatris solistina, töötas Peterburis muusikaõpetajana ja koorijuhina. Ta oli esimene, eesti soost komponist, kelle teoseid avaldati trükis.

Karellide perre sündis Philipp Jakob, kelle hariduskäik viis ta Tallinna kreiskoolis kokku Ohulepa mõisavalitseja poja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Professor Gustav Suits kirjutab: „Vaistlik päritolutundmus, mingi huvide ja püüete sarnasus ligendas neid. Lahkeks koolivennaks jäi Karell Kreutzwaldile eluotsani.”

Uuesti sattusid nende eluteed kokku kui nad Tartu ülikoolis arstiteadust õppisid. Pärast doktoripromotsiooni suundus Karell 1832. a. sõjaväearstiks Peterburi.

Meie rahvusliku liikumise ärksa toetajana Peterburis kasutas ta oma autoriteeti selleks, et Lydia Koidula abikaasa dr E. Michelson määrati Kroonlinna mereväearstiks. Koidulaulik puutus kokku isiklikult dr. Karelliga.

  1. a. kevadel kohtusid Kreutzwald ja Karell Peterburis.

Kreutzwaldi ettepanekul valiti dr Karell sama aasta aprillis õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks.

Dr. Karell oli esimene, kes võttis luumurru ravimistel tarvitusele tärklismähise. Erilise tunnustuse sai ta oma piimaravimeetodiga (nn. Karellidieet)

  1. a. kuulus Karell ka Vene Punase Risti Seltsi asutajate hulka. Dr. Karell ei unustanud oma vanemate kodukohta. Ta asutas 1884. aastal 5000 rubla suuruse põhikapitaliga Karelli stipendiumi Hageri kihelkonnast pärit kehvematele eesti rahvusest noorukitele.

Raplas elasid Karelli ema ja vend. Ludvig Johann Karell töötas 42 aastat Raplas köstri ja õpetajana.

Käis Haibas, otsis oma isa sünnitalu, mis asus 43. kilomeetriposti läheduses (olevat Kondi talu ja kõrtsi asukoht) 1970-ndate lõpul näitas kohalik taat kodu-uurijale H. Joonuksele kuulsa mehe vanemate sünnikohta. Dr. Karell suri 1886.

Haiba meeste kaklus Riisipere meestega Evald Einlo mälestustes: „Minu vanaisa rääkis mulle, et ta oli Haiba mõisa aedniku õpipoiss. Istutanud nemad kolm nädalat pärnapuude alleed Haiba mõisas. Pärnapuu istikud toodi Vigalast ja olid poolesüllased (1m ja 10 cm). Istutati need Kureväravast Luige talu väravani ja mõisa ümber. Park ja tiik olid juba enne aastat 1865 mõisaomanik leitnant Ferdinand von Mohrrenschildti poolt istutatud.

Pärnapuu, mis asub Piksarve kurvis Kure talu lähedal, vanus võib olla ligikaudu 150 aastat. Tollastel aegadel toimusid Haibas mõisa ümbruses ja Kernus laadad. Aastaarvu täpselt ei tea. Haiba ja Riisipere meeste vahel läks kakluseks, kus aiateibad läksid käiku ja kui need otsa lõppesid, tõmmati maa seest välja üle 2-meetrised pärnapuud koos juuremättaga ja nüpeldati nendega.”

 „Mõisa ümber jäid noored puud alles, sest parun tuli koerte ja revolvriga kaklejaid lahutama. Haiba poisid olid jälitanud Riisipere poisse Saida tuuleveski kõrtsini, siis sõitis parun kolme hobusega poistele järele ja toonud nad Haibasse, et nad teisel päeval tööle saaksid.” (Mälestused kirja pandud 18. okt 1984) Jaan Kruusi mälestused aastast 23.08.1975 ajalehest Harju Elu: „1733. aasta augustis olid Haiba mõisale kuuluvad talupojad mõisapõllul kubjas Koppo Jahni järelvalvel kündmas. Tööpoiss Mardi kündi kontrollides ei olnud kubjas künniga rahul ja hakanud Mardiga riidlema. Mart hakanud kupjale vastu ja kubjas ärritus ning lõi Mardile kaikaga pähe. Mart suri viie päeva pärast. Kubjas Koppo Jahnile määrati kohtus karistuseks 31. märtsil 1734 Hageri kirikusambas 20 paari vitsu ja 7. aprillil 1734 samas veel 20 paari vitsu. Kupja ametikoht päästis Koppo Jahni surmanuhtlusest. 40 paari vitsu oli teopoiss Mardi elu hind.

  1. a. müüdi Haiba mõis EMIL von INGELSTRÖMILE (1856- 1906), kes oli rüütelkonna sekretär, kreisisaadik, maanõunik. 1910. a. ostis Haiba mõisa JOSEPH ANDREAS REINBERG.

1916.a. ostis Haiba mõisa Konstantin Jürgens. 10. oktoobril 1919. a. maaseadusega võõrandab riik kõik Eesti Vabariigis olevad mõisad.

Mõisahärra Ferdinand von MOHRENSCHILD andis Kustja küla ja Haiba küla piiril oleva kivimaja (praegu Haiba-Kustja tee ääres metsas) koolimajaks. Haiba kool alustas tööd 1869. a. sügisel. Koolikohustus oli sunduslik kõigile 10-aastaseks saanud lastele. Koolikohustus kestis 3 aastat, õppimine toimus eesti keeles.

1900 ehitati õpetaja Eduard Tuuli nõudmisel uus õlgkatusega koolimaja. Koolimaja eluiga oli lühike – ainult 12 aastat. Koolijuhataja sõber oli tulistanud katusel olevat lindu, mille tagajärjel süttis kuiv õlgkatus ja koolimaja põles ära. Haiba küla lapsed ei saanud koolis käia terve aasta.

  1. aastal võttis Kustja küla Ülevainu talu peremees Hans Kruus kooli oma tallu ja Haiba lapsed said jätkata õpinguid.
  2. aastal lõpetab Haiba kool oma töö ning kustutati Harjumaa koolide nimekirjast. Lapsed peavad jätkama õpinguid Kernu koolis.

1920/21 õ/a jäid Haiba küla lapsed koolist koju, sest Harju maavalitsus ei andnud õpetajale palgaraha ja haibakad ei olnud nõus oma kuludega kooli üleval pidama.

1922/23 õ/a asuvad Haiba lapsed õppima Kernu kooli. Vana koolimaja oli nii väike ja kitsas, et lapsed ei saanud kirjutadagi. Maakonnavalitsus lubas kooli üle viia Kernu mõisa. Vallanõukogu ei jõua kokkuleppele kooli mõisa kolimisega ja pikendavad üleviimist alles järgmiseks õppeaastaks.

Lapsed võtsid pingid ja lauad ning kolisid ise üle Kernu mõisa. Kool töötas Kernu mõisa II korrusel, kus oli kasutada 5 tuba. Kernu kooli lastekoor võtab osa Narva laulupeost ja õppereisist Rakvere linna.

1924 avatakse VI klass ja Kernu koolis õpib 109 õpilast, I klassis 32 last. Haiba küla lastele avatakse internaat, kooliteenija hoolitseb toidu eest. Toidu- ja valmistamiskulud katavad lapsevanemad.

1925/26 õ/a põles Kernu vallamaja ja vallavalitsus kolib Kernu mõisa, kus on järjekordselt suur ruumipuudus.

1926/27 tabab Kernu valda sarlakite taud. Hageri jaoskonna arst Mattei sulges kooli 8. – 21. aprillini, seejärel 5. – 13. maini suleti kool uuesti ja kooliruumid desinfitseeriti. Paljudes peredes surid lapsed sarlakitesse.

Teeneline kultuuritegelane Priidu Aavik kirjutab oma mälestustes, kuidas Haiba ja Kustja küla laulukoor ja puhkpilliorkester võtsid osa 1923. aasta üldlaulupeost. Tsitaat: „Kõik kordaminekud olenevad sellest, kui palju sisemist tungi ja tahet on inimestes ja kes neid oskab organiseerida.” Haiba ja Kustja külas on 45-liikmeline segakoor ja 18-liikmeline puhkpilliorkester. Dirigendiks oli Jüri Kruus (Ülevainu talu poeg), kes oli osalenud ka 1910. aasta üldlaulupeol. Külakogukonnad elasid aktiivset seltsielu. Kernu vallas tegutsevad ühispank, ühiskauplus, piimaühistu.

Toimuvad tantsukursused, käsitöö- ja toiduvalmistamise kursused, talgud. Korraldatakse peoõhtuid, mille tulu läheb kultuuri ja hariduselu edendamiseks. 1935. a. Kernu naisteseltsi algatusel ehitatakse ühistegevusena Kernu mõisa rehepeksuküünist seltsimaja, mis kuni 1984. aastani oli Kernu maakultuurimaja.

Sellel majal on põnev ajalugu. Kernu maakultuurimaja on olnud kultuuritöö süda Kernu kandi rahvale, kus tööd on juhtinud Mirtsa Ojandi, Heinar Heinvee, Nelly Rand ja Melli Puht (võib-olla keegi veel, keda ei tea).

  1. – 1946. a. oli majas Saksa sõjavangide laager, kes ehitasid Pärnu maanteed. Vanemad inimesed mäletasid neid õnnetuid näljaseid inimvaresid, kuidas nad leiba ja kartuleid külaelanikelt said.
  2. – 1969. aastal oli rahvamajas Ukraina metsatööliste ööbimispaik, kes likvideerisid tormikahjustusi ümbruskonna metsadest. Kultuurimaja töö toimus sel ajal Haiba mõisa saalis. See oli väga armas väike saal, kuhu oli ehitatud ka lava. Selles saalis toimusid kinoseansid, mudilasringid, rahvatantsu treeningud, näidendiproovid, kohvik-klubi „Optimist” õhtud jne.

Sellel laval laulis isegi nooruke Ivo Linna sõjaväe puhkpilliorkestri saatel. Oktoobripühade ajal toimusid sovhoosi lõikuspeod, kuhu olid kutsutud Eesti NSV Riiklik filharmooniast Kalmer Tennossaar ja teised – jällegi samale väikesele lavale.

Kui Haiba ja Ruila sovhoosid ühinesid, oli vajadus suuremate kontoriruumide järele. Seetõttu ehitatigi ümber ka saaliruum vastavalt vajadusele kontoriruumideks.

  1. aasta pöördelised ajad tõid suured muutused Haiba külla. ENSV Põllutöö Rahvakomissariaat Riigimõisate Peavalitsusele sovhooside loomiseks koondati üle 93 majapidamise, sealhulgas Harjumaal Kernu vallas olev Haiba riigimõis. Riigimõisa valitsejaks oli Rosenthal.
  2. jaanuaril 1941. a. nimetati riigimõisad sovhoosideks ja Haiba sovhoosi valitsejaks sai Otto Kaldma. Otto Kaldma meenutab: „Olin äsja lõpetanud Jäneda Põllutöö Keskkooli agronoomia eriala.

Tegin jalutuskäigu mõisas ja olin väga pettunud, sest põllud ja tootmishooned olid viletsas seisukorras. Meil olid Rosenthaliga lahkarvamusi.”

  1. a. alguses moodustati ENSV sovhoosidest 27 tõukarjasovhoosi 82 osakonnaga. Nende hulgas oli Nissi sovhoos nelja osakonnaga, mille üheks osakonnaks oli Haiba.

Haiba sovhoosi varadeks oli: 19 hoonet (sealhulgas piiritustehas vastava inventariga), 14 hobust, 36 veist, neist 25 lehma, 4 pulli. ja 7 lehmmullikat. Kolm aastat (1941- 1944) tegutses Haibas Saksa monopoolse põllumajandusseltsi „Landwirtschaft Gesellschaft Ostland” süsteemi osakond.

Meenutab Haiba küla elanik Emilie Villmann: „Oli väga raske aeg. Väheste töölistega tuli teha palju ja rasket tööd. Mehed olid sõjas, kogu töö raskus oli naistel. Toitu oli vähe, tihti töölised minestasid näljast.”

  1. oktoobril 1944. a. võeti riigimõisad üle nõukogude sovhooside süsteemi. Haiba mõisas moodustati uuesti Haiba sovhoos, mille ajutiseks direktori kohusetäitjaks Karel Tallo. Haiba külas oli 81 elanikku 26 perekonnas.

1950 – 1951 tegutses Haiba külas karusloomakasvatus, kus oli 189 hõberebast ja 220 sinirebast. 1955. aastal maksis hõberebase nahk 112 rubla ja sinirebase nahk 100 rubla. Karusloomakasvatus annab tööd ja elanikke tuleb juurde. Rebasekasvatusest saab majand kasumit. Rebasekasvatust iseloomustab spetsiifiline lõhn ja Haiba küla elanikel tuleb sellega leppida. Direktorid majandis aina vahetuvad. Endiselt töötab piiritusevabrik, viinameistriks Jüri Lehtmaa. Sovhoosi tööpäeva pikkuseks 7.00-19.00, sellest lõuna 12.00-14.00. Puhkuse kestvus on 12 tööpäeva.

  1. aastal algab Haiba külas ehitustegevus, valmib 4 korteriga barakk- elamu, mille maksumuseks 5910 rubla, monteeritava 2-korteriga elamu maksumus 3260 rubla.
  2. karusloomakasvatuses on tõsised puudujäägid. Rebaseaia valvuritornis valvab püssiga valvur, kuid rebaste vargused jätkuvad.
  3. valmib veel üks 4 korteriga elamu
  4. likvideeritakse karusloomakasvatus, aasta kahjumiks n 17645rubla.
  5. 04. 1963 valmib lasteaiamaja, maksumus 18280 rubla. 21. jaanuaril määratakse Haiba sovhoosi direktoriks Erich Lõokene.

25.11. 1965.a valmib 4 korteriga elamu Haiba külas, 39120 rubla. Haiba küla aiandis kasvatati kasvuhoonetes kurki 619 kg, lavast kurki 1368 kg, tomateid 3389 kg.  Haiba sööklas oli olemas varakult roheline sibul, salat, kurk. Valmib uus Haiba kauplus.

  1. 6.-7. augustil tabab Haibat ümbritsevaid metsi ja külasid tugev torm ja paduvihm, tuule kiiruseks 33 m/sek. Torm purustas tibula hoonete katuse, tibud kuhjusid kokku ja lämbusid. Lamandus rukis, hävisid herne- ja odrapõllu saagid. Ümberkaudsed metsad olid tuulemurdu täis, Haiba pargis murdusid maha suured seedermännid, mis kasvatasid maitsvaid pähkleid. Elektriliinid katkesid ja majade katused purunesid. Tormikahjustusi likvideeriti mitu aastat.

Alates 30. novembrist oli kõikides tootmislõikudes 5-päevane töönädal, puhkepäevad laupäev ja pühapäev. Külas valmib esimene 12 korteriga elamu maksumusega 49060 rubla. Elamispinna maksumus on 1m²= 142,53 rubla. Nissi k/n rahvamajade vahelisel konkursil võidab Kernu maakultuurimaja näidendiga „Perle süda” I koha. Peaosades mängisid: Leili Orumäe, Jüri Puht, Nelly Rand, Mati Esken jt.

  1. Kuulutatakse Haiba sovhoosis välja heakorrakonkurss sovhoosi elamule ja tootmishoonetele. Jaanituli toimus Haiba pargis, kus oli võrkpalliplats ja kaugushüpperada. Valmib viljakuivati-ait. Tootmisvõimsusega 4 t/h, maksis 42,1 tuhat rubla. 1969. a. on väga soodne, Haiba sovhoos tuleb sots. võistluse võitjaks IV kvartalis. Autasustatakse rändlipuga ja preemiaga 75 rbl eeskujulike loomakasvatajatele. Tunnustatakse Haiba vabatahtliku tuletõrjesalga tööd. Salga juhiks on Eiki Saakpakk, kelle kutsele vastavad alati aktiivsed naised ja mehed. Tulekahju korral ruttab Eiki tuletõrjemasina juurde ja samal ajal abikaasa Leili teavitab telefonitsi tulekahjust teisi tuletõrjesalga liikmeid. Mõne minuti pärast ruttab Haiba tuletõrjeauto tuld kustutama. Nõnda on edukalt palju tuleõnnetusi edukalt kustutatud metsas, rabas kui ka hoonetes. Rajooni tuletõrjesalkade võistlustelt on Haibasse palju võite toodud.
  2. a. Haiba ja Ruila sovhoosid ühinevad, Haibast saab suurmajandi keskus.
  3. valmib Haibas veiselaut ja emiste sigala. Aasta on väga keeruline. Kunstiliseks juhiks tuleb Sirje Nokkur.
  4. müügikohustused jäävad täitmata, valmib Haiba küla kanalisatsiooni I järk, maksumus 239190 rbl.
  5. valmib Haiba külas teine 12 korteriga elamu, maksumus 150920rbl, 1m²=237,50rbl. Valmib ka seafarmi III ehitusjärk. Tegevust alustab Kernu külakapell.
  6. on ikaldusaasta. Likvideeriti köögiviljakasvatus, varane oder ikaldub. Aasta on väga põuane. Raskused veiste sööda kogumisega.
  7. 1. märtsil alustab töömeheteed Enn Karu. Aastate jooksul paljude tähtsate otsuste täideviija, pikaajaline Kernu vallavanem. Talv on väga lumerohke, kevadel tuli üles künda 140 ha teraviljapõlde, ikaldus 104 ha põldheina.
  8. a. 28. -29. mail on Haibas paks lumi, harv vaatepilt: tulbid ja sireliõied lumemütsides. Raske lumi murrab marjapõõsaste oksi, muud erilist kahju lumesadu ei tekita.